Mida teha, kui lintsaeraamil saagimisel tekib n-ö laine?

27. oktoober 2017

Mida teha, kui lintsaeraamil saagimisel tekib n-ö laine?

Paljud saagijad on kokku puutunud probleemiga, kus saagimisel tekib ebaühtlane lauapind ehk laine. Probleem on tõepoolest tõsine, kuid täielikult lahendatav. Analüüsime järjestikku kõiki saagimisprotsessi mõjutavaid tegureid. Neid on kõigest neli: operaator, saepink, saag, puit.

Operaator
Meie nimekirja esimene punkt võib mõnikord osutuda ka viimaseks, sest just operaatorist oleneb saepingi õige seadistamine, saagimiskiiruse valik ja sae väljavalimine puidutüübi järgi.

Sellist tüübi puidu puhul peab saagimiskiirus olema nii suur kui võimalik. Kui saagimiskiirus pole piisav, näeb pealispind välja nagu pesulaud. Kui kiirus on aga vastupidi liialt suur, ei jõua saag enam teha saeteed ja seetõttu tekib laine.

Eriti oluline on saepingi seadistamine. Sageli ei pööra isegi kogenud operaatorid saepingi seisundile vajalikku tähelepanu, viidates sellele, et reguleerimine võtab palju aega. Nii hooldatakse saepinki kord nädalas või veelgi harvem. Tõepoolest, sel juhul on saepingi reguleerimine ja remont küllaltki pikk protsess, sest nädala jooksul koguneb seadistamistes palju tõrkeid, mille kõrvaldamiseks varem ei ole olnud mahti. Meie soovitus: kontrollige saepingi sätteid iga päev ja kindlasti pärast sae tugirullide kontakti palgiga. Kontrollimine ei tähenda reguleerimist ning selleks kulub vähe aega.

Operaator peab kontrollima ka sae seisukorda.

Saepink
Vaatame, millised saepingi detailid ja sõlmed võivad põhjustada saagimisel laine tekkimist.

Sae juhtrullid Need määravad sae asendi sängi suhtes. Õige rullide paigaldus lisab saele läbisaagimisel stabiilsust. Rullide paigaldamist kontrollitakse saepingi komplekti kuuluva reguleerimisjoonlaua abil. Seda joonlauda tuleb hoida teistest tööriistadest eraldi,et vältida selle purunemist. Joonlaua kadumise või kahjustuse korral soovitame soetada uus, mitte aga püüda seda ise valmistada.
 
Niisiis, vaatame rullid üle. Neil ei tohiks tööpinnal olla väljatöötluse jälgi, mis põhjustavad saelehe vibratsiooni. Rullide servadel ei tohi olla sügavaid kriimustusi, mis moodustuvad juhul, kui rullikud sae liikumise ajal ei pöörelnud. Seejärel tuleb kontrollida laagrite seisukorda. Lubatud on vaid väikene lõtk.

Siis kontrollitakse korpuses rulliku telje (sõrme) kinnitust. Lõtku avastamisel (kõik teljekinnituse tikkpoldid on kinni tõmmatud) vahetatakse korpus välja. Sageli saab töötamise ajal kahjustada juhtkelgu külge korpuse kinnitamise koht, seepärast ei saa rullide asendit õigesti reguleerida (puudub reguleerimisulatus). Painet võib proovida sirgeks painutada, demonteerides enne seda rulliku korpuse. Seejuures saab küll kahjustada keevituskoht ning seepärast on parem vahetada vigane korpus uue vastu.

Katkised tikkpoldid ja väändunud kontramutrid on parem kohe uute vastu vahetada ning selleks et edaspidi nende eluaega pikendada, soovitame reguleerimisel kasutada ainult kvaliteetset tööriista (silmusvõtit 14 ja kuuskanttahukat 3/16‘‘).

Pärast defektsete sõlmede ja detailide väljavahetamist toimub täielik saerullide reguleerimine tehase juhendi järgi. Et tagada rullide ühtlane surve saele liikuva rulli teisaldamisel ühest äärmisest asendist teise, peab liikuv juhtrull liikuma tugilaua tasapinnaga paralleelsel tasapinnal. See reguleerimine unustatakse sageli ära või tehakse seda valesti. Selle tulemusena muutub saetee laiuse reguleerimisel saelehe jäikus, mis aga tekitab laine. Kontrollige ka lõtku puudumist ajami liikuva juhtrulli sõlmes. Siin ei ole lubatud väiksematki lõtku.

Rihmad B57. Kasutage üksnes Wood-Mizeri nn ujuvaid firmarihmu, sest need on välja töötatud spetsiaalselt lintsaepinkide jaoks. Kontrollige nende seisukorda tihedamini. Kui need on kulunud, vahetage need uute vastu, et vältida rattavõru kontakti saega, mis põhjustab sae enneaegse rebenemise.

Saepesu. Regulaarne saepesu on oluline sae puhtuse hoidmiseks. See on lihtne asi, mille operaatorid tihti unustavad.

Saeasendi reguleerimine tööratastel. Suur väljajooks ratastelt viib sae tagumise serva väljavenimiseni ja selle tulemusena muutub saag saetises ebapüsivaks. Sel juhul ei teki defekt kohe, vaid mõnikord teise või kolmanda teritamise järel, ning operaator arvab, et saag on mittekvaliteetne. Kuid ka uus saag hakkab pärast mitut teritamist ebastabiilselt saagima. Järeldus: kindlasti reguleerige sae asendit ratastel.

Saepingi ülesseadmine. See on eriti tähtis juhtudel, mil saepingi tugijalad ei ole kinnitatud ankrupoltidega, nagu seda on saepingi käitusjuhendis soovitatud. Kõik tugijalad peavad puudutama põrandat ilma igasuguste tühimiketa. Tühimiku avastamisel tuleb see kõrvaldada, asetades tugijala alla vastava paksusega metallplaadi.

Enne 2000. aastat välja lastud saepinkidel puuduvad keskmised tugijalad, mis paigaldatakse šassii asemele ja takistavad sängi läbipainet saagimispea ümberpaigutamisel. Kui Teie pingimudelil pole neid tugesid, soovitame tungivalt need paigaldada. Võite need valmistada ise või soetada Wood-Mizeri esindusest.

Saag
Olles veendunud, et kõik saepingi sätted vastavad soovitustele, liigume lainetuse tekkimise peasüüdlase poole. Selleks on mõistagi saag. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et eduka saagimisprotsessi taga on lintsae õige teritamine ja räsamine.

Kõige sagedamini tekib laine nüri saega saagimisel.

Ebapiisava räsa suuruse puhul langeb saagimiskiirus kiiresti. Peale selle soojeneb ja venib isegi piisavalt terav saag töötamisel ning selle pingsust ratastel peab tihti kontrollima.
 
Samamoodi on mõju ka teritusnurgal. Kui see nurk on konkreetse puidutüübi jaoks enam kui optimaalne, jääb saag puidus kinni, kui aga ebapiisav, siis väheneb saagimiskiirus.

Vaatame eraldi räsa ebaühtlust. Kui räsa ei ole hambast hambani regulaarne, on laine juhuslikku laadi ja oleneb peamiselt puidu ebaühtlasest tihedusest. Kui räsamine on saelehe eri pooltel erinev, oleneb laine räsa suuruse domineerimisest (ühele või teisele poole) ja saagimiskiiruse muutumisest. Taolise defekti olemasolust annab kaudselt tunnistust see, et pärast puitu sisenemist saag kas sukeldub alla või tõuseb üles.
 
Saag, millel muutub kas hambasamm või hamba kõrgus hambalt hambale üleminekul, hakkab nõksatuste ja märkimisväärse vibratsiooniga saagima. Ei tohi unustada ka kahju, mida tekitavad pärast teritamist mahavõtmata jäänud kidad. Peale sae purunemise ohu suurenemise võib kidade olemasolu põhjustada sae pidurdumist saetises, sae kuumenemist ning järelikult laine tekkimist.

Sageli saab saag viga ratastelt mahatulekul või pärast kinni kiilumist valesti vabastamisel. Sellist saagi tavaliselt rihitakse ja seejärel püütakse edasi saagida, kuid kvaliteetset saeteed sellelt saelt enam ei saa.

Puit
Vaatame neid puidu omadusi, mis mõjutavad lainete moodustumist.

Esiteks kihtide ebaühtlane tihedus. Tavaliselt on palgi säsi tihedus tunduvalt väiksem kui välimiste kihtide tihedus (eriti pehmetes puiduliikides). Seetõttu on säsi saagimisel ka saepuru rohkem. Kui saagimisprotsessis on selline ala, ei tule saag saetisest saepuru eemaldamisega toime. Selle tagajärjel tagakülg kuumeneb ja suureneb. Saag paindub saetees ja tekib laine. Saeprofiil tuleb valida nii, et see saeks ühtmoodi hästi kõvasid väliseid ja pehmeid sisemisi kihte.
 
Laine tekkimine külmunud puidu saagimisel on enamikule operaatoritele hästi tuttav. Täiesti läbikülmunud puit ei tekita erilisi probleeme, kuid kergelt või osaliselt külmunud palkide saagimine on üpris raske ülesanne. Läbikülmunud puidu jaoks profiiliga sae kasutamine kõrvaldab paljud probleemid.

Paljude okstega puidu saagimisel suureneb laine tekkimise oht mitu korda. Sel juhul peab etteandekiirust iga oksa läbimisel väga tähelepanelikult ja sujuvalt alandama ning siis jälle sama sujuvalt tõstma.

Erilisi probleeme tekitab väga vaigulise puidu saagimine. Asi on selles, et saelehele saepuru ja vaigu külge kleepumine on võrdväärne selle paksuse suurenemisega. Kuna aga saetise paksus ei muutu, hakkab saag nühkima end vastu saetee seinu, kuumenema ja selle tulemusena langeb pingsus. Otsekohe tekib laine.

Kasutage saepesu jaoks paagis olevat pesemisvedelikku, kuigi alati see ei aita, kuna vedelikku lastakse ainult sae ühele poolele, aga vaik kleepub mõlemale poolele.

Wood-Mizer on töötanud välja LubeMizeri süsteemi samaaegseks pesemisvedeliku etteandmiseks sae mõlemale poolele. Soovitame selle süsteemi soetamist ja paigaldamist saepingile, eriti kui saetakse vaiguseid puiduliike.

Print

Name:
Email:
Subject:
Message:
x
Newsletter

Kas artikkel meeldis? Ärge laske mööda võimalust tellida selliseid artikleid ja uudiseid Wood-Mizerilt. Meie otsepostitus toimub kord kuus.

Tellin