• Image 1
    Image 2
    Image 3
    Image 4
    Image 5
    Image 6

Artiklid

Läti. Sajaprotsendiline puidutöötlus

31. august 2015

Läti. Sajaprotsendiline puidutöötlus

Sellise eesmärgi püstitas endale SIA Planka omanik – ettevõte, kus töötab kaks uuenduslikku saeliini.

Väike Läti linnake Kuldiga on üle maailma kuulus oma kosega – kõige laiemaga Euroopas: laius 249 meetrit. Kuid puidutöötlejate seas ei ole Kuldiga sugugi vähem tuntud...sest siin asub ettevõte SIA Planka! Selle omanik Dzintars Knupke seadis juba 2007. aastal üles Wood-Mizeri saeliini LT300, sest tundis, et see tehnoloogia võib tuua head kasumit oma ökonoomsuse ja igast palgist rohkem väärtusliku saematerjali väljasaagimise võime arvelt.

Ettevõtte Oberts, kes esindab Wood-Mizerit Lätis ja Eestis, kutsel läheme Plankale külla, et kuulda saada, mida uuemat on viimasel ajal tootmises toimunud.

„Üht-teist uuemat on,“ naeratab Dzintars Knupke, viies meid saagimistsehhi, kus alates 2013. aastast töötab pakendiliin Wood-Mizer SLP1.

SLP tähendab Smart Log Processing – „tark puidutöötlus“. Sellise nime all väljastab Wood-Mizer saeliine, mis koosnevad kolmest transportkonveieritega ühendatud saepingist. Väikesed, kuni 40 cm läbimõõduga palgid laaditakse rambile, kust tööline laadib nad ühekaupa V-kujulisse renni, mille põhja on paigaldatud kettkonveier. Esimene saepink liinis on TVS, kahepealine vertikaalne saeraam. See saeb palgi küljest kaks väärikut, muutes selle kakskantprussiks. Seejärel pöörab järgmine tööline palki konveieril 90 kraadi võrra ja laseb selle läbi teisest pingist – SVS-ist, ühepealisest vertikaalsest saeraamist. Siit jõuab kolmkantpruss kuuepealisesse hulklintsaagi, kust ühe korraga tehakse prussist kuus pakendilauakest.

„Ma konsulteerisin Obertsiga ja käisin isegi 2013. aastal Saksamaal LIGNA näitusel, et näha, kuidas töötab automatiseeritud liin SLP2,“ räägib Dzintars. „Lõppude lõpuks mõtlesin välja, kuidas saan oma SLP-liini parendada, ja tegin selle ümber tooriku suuremale, 3,6 m pikkusele. Pikemate palkide saagimisel on mõtet. Liini lõpus on mul paigaldatud neljasaeline otspink,“ selgitab Dzintars. „Saematerjal tuleb hea kvaliteediga ja ühe tsükliga otsamisel saab toorikust kolm etteantud suurusega pakendilauda.“
Planka ettevõttes hoitakse pidevalt suurt toormevaru

Seega pakendiliinil töödeldakse 10 kuni 40 cm läbimõõduga puitu ning kõik jämedamad, alates 40 cm läbimõõduga palgid saadetakse LT300 peale. Pärast kaheksat aastat lakkamatut käitamist on see pink ikka veel rivis ja saab suurepäraselt oma tööga hakkama.

„Jah, LT300 osutus vastupidavaks seadeldiseks. Esimene tõsine remont koos mootori vahetamisega saagimispea ümberpaigutamiseks sai ette võetud möödunud aastal ehk peale seitsmeaastast pidevat kasutamist,“ räägib Dzintars.
Palgid sorteeritakse läbimõõtude järgi

Nüüd, pakendiliini tulekuga, on ettevõtte tootlikkus kasvanud 40% võrra. Liinil töötab 8 inimest, sealhulgas töölised lõppotsamisel ja pakendamisel. Ühe vahetusega annavad nad välja 14–15 kuupmeetrit valmis pakendilaudu ning koos teise sordi materjaliga ulatub päevane maht 18 kuupmeetrini.

Vilmars Jansons, SIA Oberts omanik ja Wood-Mizeri esindaja, selgitab: „Need kaks liini, LT300 ja SLP1, täiendavad teineteist funktsionaalselt. Üks saeb suuremõõtmelisi palke, teine peenpuitu ning mõlemad kasutavad ühtesid ja samu lintsaage. Need on kitsad saed, mis teevad peenikest saeteed. Väikestest palkidest saab kasumit küll, kui lõigata neid korralikult ja praktiliselt mitte midagi ei lähe jäätmetesse.“
Suuremahulised palgid tulevad saeliinile LT300

„Jah, me kasutame Wood-Mizeri saage ja teritame neid 70 tükki päevas parimate Wood-Mizeri teritus- ja räsamispinkidel,“ kinnitab Dzintars Knupke.

„Dzintars käitub targalt, jätkab Vilmars Jansons. „Tegelikult alustab ta kokkuhoidu juba puidu kokkuostustaadiumis. Ta ostab kohalikku metsa, peamiselt okaspuud, sortimata, sest see on odavam, kui ta oleks tellinud teatud läbimõõte. See tähendab, et ta võtab igasugust puitu nii läbimõõdu kui ka sordilisuse järgi, sest tänu neile kahele liinile võib ta töödelda mistahes metsa ja saada kasumit.“

„Ma tegelen puidutöötlemisega juba 25 aastat ja ammustel aegadel me eriti ei mõelnud kokkuhoiust. Mets toodi kohale – tuli hakata lõikama, jäätmed läksid ahju,“ meenutab Dzintars. „Kuid sellest ajast olen ma märganud, et palgid muutuvad aina peenemaks ja kallimaks. Jämedad palgid moodustavad kõigest 10–15% meie varudest.“
Peened tarbepuidu palgid läbivad kahepealise vertikaalsaepingi TVS

Dzintars toetab olulist toormemahtu, ligi veerand miljoni euro eest, et ettevõte saaks töötada rütmiliselt nagu kellavärk, sest metsavarumise hooaegu on aastas vaid kaks: talve lõpul, kui püsivad külmad ilmad, ja suvel, kui mets on juba kuivanud.

Enne SLP-liini ilmumist tehti siin pakendilaudu ainult pindudest, tihtipeale telliti hakkur ja jäätmed töödeldi laastudeks, mille järele sõitsid kliendid isegi Klaipedast, 200 km tagant. Kuid mitu järjestikust sooja talve on tegelikult „tapnud“ nõudluse selle toodangu järele – laastu ei ole enam kellelegi vaja.
Kakskantpruss saetakse ühepealisel pingil SVS

Sellises olukorras reageerib ettevõte Planka paindlikult turumuutustele ja laseb välja palju spetsialiseeritud toodangut ekspordiks, mitte ainult pakendilaudu. Siin näiteks tehakse kaubaaluseid Saksa metallitöötlemistööstusele, laudiseid rasketehnika läbisõiduks soostunud kohtades, piirdeid autoteedele Inglismaal ja muidki tellimusi ostjatele Iirimaalt, Šotimaalt, Prantsusmaalt.

„Tütar õpib praegu ja me naisega loodame, pärast kooli lõpetamist hakkab ta SIA Plankas tööle, hakkab tegelema klientide kommunikatsiooniga, et oleks veel rohkem tellimusi,“ naeratab Dzintars.
Kolmkantpruss saetakse lahti kuuepealisel pingil MultiHead

Ta võtab pliiatsi ja paberilehe ning joonistab palgi lahtisaagimisskeemi: „Keskosast me teeme pallette, pindudest saeme välja pindudealuse laua. Järelejäänud tüki võib veel kord lasta saepingist läbi ja teha liistu. Aga siin – Dzintars märgib neli ruutu nurkadesse – on veel võimalus saagida latte. Siis ei lähegi hakkurit vaja. See on praktiliselt 100% puidutöötlus toodangusse,“ ütleb Dzintars.

Nagu näha, sunnib elu ise puidutöötlejaid muutuma ökole orienteeritud ettevõtjateks. Muidu lihtsalt ei teeni midagi.
Mitmesugune toodang on pealelaadimiseks valmis

Soovime edu SIA Plankale – ettevõttele, kes erksalt tabab uusi suundi turul, investeerib oskuslikult ja lõppkokkuvõttes tänu oma püüdlusele saavutada 100-protsendiline toormetöötlus, suhtub hoolikalt väärtuslikesse Läti metsaressurssidesse.


Name:
Email:
Subject:
Message:
x